Osakapital ja reservkapital

2.1. Ühingu osakapital on nelikümmend tuhat (40 000.-) krooni.

Variant: Ühingu miinimumkapital on nelikümmend tuhat (40 000.-) krooni ja maksimumkapital on ükssada kuuskümmend tuhat (160 000.-) krooni.

2.2. Ühingu reservkapitali suurus on üks kümnendik (1/10) osakapitalist.

2.3. Osa eest võib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Rahaline sissemakse tasutakse osaühingu pangaarvele. Mitterahalise sissemakse väärtust hindab juhatus. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil. Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib hindamist audiitor.

2.4. Ühing võib osasid välja lasta ülekursiga.

2.5. Osanik, kes ei tasu oma osa eest õigeaegselt, on kohustatud maksma osaühingule viivist _____________ protsenti tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest.

3. Osa võõrandamine ja koormamine

3.1. Osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule.

Variant: Seaduse kohaselt võib osanik võõrandada osa oma osast teisele osanikule osanike nõusolekul. Kui soovitakse, et osanik võiks osa oma osast vabalt teisele osanikule võõrandada, on punkti 3.1. sõnastus järgmine:

3.1. Osanik võib oma osa või osa oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule. Kui osanik soovib osa oma osast võõrandada teisele osanikule, ei pea osanikud osa jagamist otsustama.

3.2. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul osa võõrandamise lepingu ärakirja saamisest. Kui ostueesõigust soovib kasutada mitu osanikku, jagatakse võõrandatud osa ostueesõigust kasutanud osanike vahel võrdeliselt neile osanikele kuuluvate osade nimiväärtustega. Kui võõrandatav osa ei jagune nii, et igale osanikule kuuluva osa nimiväärtus on 100 krooni täiskordne, eelistatakse suurema nimiväärtusega osi.

Variant: Osaühingu võib muuta peaaegu täielikult suletuks, nii et ilma osanike otsuseta üldse osa kolmandatele isikutele võõrandada ei saa. Sel juhul ostueesõigust ei ole. Punkti 3.2. sõnastus on siis järgmine:

3.2. Osa täielikuks või osaliseks võõrandamiseks kolmandale isikule on nõutav osanike otsus, mille poolt peab olema antud vähemalt 2/3 osanike häältest.

Seaduse kohaselt võib osa vabalt pantida. Kui seda ei soovita, tuleb põhikirjas näidata, kas ja kuidas saab osa pantida. Näiteks:

3.3. Osa pantimiseks on nõutav osanike otsus.

3.4. Osaniku surma korral läheb osa üle tema pärijatele. Osa jagamiseks pärijate vahel ei ole osanike otsust vaja.

Variant: Osaühing võib välistada osade pärimise (osanikud soovivad võimalikult suletud ühingut), kuid sel juhul peab põhikirjas ette nägema tähtaja ja korra pärijatele kohase hüvitise väljamaksmiseks. Allpool toodu on üks võimalik variant, kuidas pärijatele hüvitis määrata ja välja maksta.

3.4. Osaniku surma korral läheb osa osaniku surma hetkest üle ühingule. Ühing maksab osaniku pärijatele osa eest õiglase hüvitise. Hüvitise suuruse määravad osanikud ning seda kontrollib audiitor. Hüvitise saamiseks esitavad pärijad ühingule pärimisõiguse tunnistuse. Ühing maksab hüvitise pärijatele välja kuue (6) kuu jooksul pärimisõiguse tunnistuse saamisest.

Osaniku surma tõttu omandatud osa võõrandamisel pakub juhatus osa omandamise võimalust kõigepealt osanikele. Kui osa soovib omandada mitu osanikku, jagatakse osa nende vahel võrdeliselt neile kuuluvate osade nimiväärtustega. Kui osa ei jagune nii, et igale osanikule kuuluva osa nimiväärtus on 100 krooni täiskordne, eelistatakse suurema nimiväärtusega osi.

Käesolevat sätet ei kohaldata, kui ühingul oli osaniku surma hetkel ainult üks osa. Sel juhul läheb osa üle pärijatele.

4. Ühingu juhtimine

4.1. Osanike pädevusse kuuluvad lisaks seaduses sätestatutele järgmised küsimused:

· osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes;

· ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;

· kinnisasjade võõrandamine ja koormamine;

· laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa;

· laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest;

· muude tehingute tegemine, kui tehingu väärtus ületab _____________ krooni.

4.2. Osanike koosolek on pädev otsuseid vastu võtma, kui sellel on esindatud _____________ osadega esindatud häältest.

4.3. Osanike koosolekul tehtav osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse _____________ koosolekul esindatud häältest. Osanike otsus, mis võetakse vastu kirjaliku hääletusega (ÄS‑i § 173 lõigetes 1 ‑ 5 sätestatud korras) on vastu võetud, kui selle poolt antakse ______________ kõigi osanike häältest. Kui seaduses on mõnda liiki otsustele ette nähtud suurema häälteenamuse nõue, kohaldatakse seaduses sätestatut.

4.4. Ühingu juhatuses on ______ liiget.

Variant: Ühingu juhatuses on _______ kuni ______ liiget.

4.5. Juhatuse liige valitakse ___________ aastaks.

4.6. Osanikud võivad juhatuse liikmete valimisel (sama otsusega) määrata, millistel juhatuse liikmetel on õigus esindada ühingut üksi ning millistel juhatuse liikmetel mitmekesi või ühiselt. Kui juhatuse liikme valimiseks tehtud otsuses esindusõiguse piiranguid ei ole, on juhatuse liikmel õigus esindada ühingut üksi.

4.7. Juhatuse otsused peavad olema ühehäälselt vastu võetud ja kirjalikult vormistatud järgmistes küsimustes: _________________________________________.

ÄS‑i kohaselt tehakse osaühingu likvideerimisel osanikele väljamakseid rahas. Kui soovitakse võimalust anda osanikele üle esemeid (näiteks ühingule kuulunud asju), tuleb põhikirja lisada järgmine punkt:

5. Ühingu likvideerimine

5.1. Ühingu likvideerimisel tehakse osanikele väljamaksed rahas. Osaniku nõusolekul võib talle väljamakse teha esemetes.

Näidis 3. Mitterahalise sissemakse hindamise akt

Дата добавления: 2015-07-02